Hommikul vigvami laadse telgi ukse vahelt uudistasime päeva algust, kui päike üle platoonukkide ennast üles võimles. Nosisime lõkkeplatsi servas hommikusööki, mida sai õhtul valmis tellida ja hingasime koos väikeste sisalikega kõrbemaastiku õhku.
Et kunagi ka Lõuna-Dakotasse välja jõuda, oli plaanis üks tihkem sõidu päev - peamiselt mööda 70.
freeway'd ida suunas. Ega Ameerikas diagonaalis ei annagi liikuda - ikka kas põhja, lõunasse, itta või läände. Kiirteede omavahelistes ristumistes tuleb ka teada üht neljast ilmakaarest, kuhu poole tahad liikuda.
350 miili ei olnudki teab mis palju ja ikka lipsisime oma teele ühe järjekordse rahvuspargi külastuse. Kuskilt Grand Junctionist (no kes neil neid kohanimesid küll seal välja mõtleb) lõunasse pidi jääma
Colorado National Monument, mis on ikka selle sama
Colorado platoo serval, mille ajahambad on närinud dekoratiivselt hurmavateks kanjoniteks ja kaljunukkideks. Suure Liiklussõlme nimelise linna servas tuli leida tee 35-kilomeetrisele Rim Rock Drive'le, mis rajati parki külastavatele turistidele juba 1935 aastal. Tee, mis lookleb ligi 2000 meetrit üle merepinna, pakub kauneid vaateid orgudele ja on mitme lühema või pikema matkaraja alguseks.
1907. aastal oli John Otto esimese valgena võtnud ette tee piirkonda, mida teised olid pidanud läbimatuks. 30ndatel aga rajasid vaprad ehitajad tee, et ka ronimisest mittehuvitatud isikud saaksid nautida paiga ilu.
Koerahammaste, Suudleva paari ja Vanakuradi köögi kõrval on üks jäänukkalju saanud omale ka patriootilisema nime - Independence Monument. Järskude seintega kalju, kuhu Iseseisvuspäeval traditsiooniliselt otsa ronitakse. Parasjagu oli selgi päeval keegi sinna ronimas ning eemalt jälgiv pargivalvur arvas, et meil on vedanud - kohe jõutakse tippu.
 |
| keskel Independence Monument |
Külastuskeskuses jäi kõrvu ühe huvilise jutuajamine reindžeriga, kus ta põhjendas oma just sellesse paika tulemist - tal olevat hommikul küll plaan Suurde Kanjonisse minna, aga ilmaennustus olevat suurt äiksevihma lubanud ja nii ta valinudki hoopis selle paiga. Nojah, et mõtlen hommikul, kas minna täna loodust nautima 444 miili ühes suunas või hoopis teises.
Igatahes andsid Monument, Ute, Red ja No Thoroughfare Canyon võimaluse sõidupäeva sees mõnusaks jalasirutuseks koos võimsate loodusvaadetega.
Glenwood Springs tundus niipalju hea koht olema, et vahepeal kiirteelt maha keerata ja üritada linnast leida endale mõni teine söögikoht peale Burgers Kingi ja mitmete muude aina korduvate kiirtoidukettide nimede. Maandusime Vic's Route 6 Grillhouse'is, mille leti taga istus kaks jõrmimat kauboikaabudega tüüpi, aga muidu paistis rahulik. Koha mainimist väärivaks peamiseks asjaoluks oli sisustuses kasutatud kõikvõimalik 60ndate maanteemajandamisest pärit kola - numbrimärkidest tankuriteni.
Mida Denveri poole, seda rohkem hakkas kiirtee looklema taas mägede vahel, peale Vaili, mis meenutas pisut Alpi külamaastikke, kohati küll äärmiselt linnalike mitmekordsete majadega, keerasime üles lõunasse ning Highway 40, mis meid Grandby'sse viis, tõi meid taas Colorado jõe äärde, mis nüüd ülemjooksul ei olnud enam kaugeltki suur ja teravalt punakasse kivimisse kanjoneid lõikav, vaid tumepruunide kivide vahel looklev väike hall mägijõgi, kohati lausa laisalt heinamaa vahel liuglev tasane oja.
Colorado mäslevamast poolest või pigem inimmõistuse piiratusest aga andsid tunnistust jõe kõrvale või lausa kohale ehitatud majad, mille põhjad ja nurgad jõgi minema tassinud oli. Eks aastaajad ole erinevad.
Grandby oli lame linnake, mis mainis end asuvat Kaljumägede südames, 2600 meetri kõrgusel ja imeilusa Granby mägijärve ääres ning seal paiknevast üks paljudest - Trail Rideri motell oli hea peatuspaik klassikalises Ameerika ööbimisasutuses, kus auto saad kohe ukse taha parkida nii, et krabad pagasnikust hambaharja ja siirdud pesemisnurka hambaid nühkima. Milleks üldse kola tuppa tassida.
Natuke õhtul linnapeal jalutada, et näiteks järve äärde jõuda näis liiga haruldane soov. Liikumist jagus, aga ikka autodega mööda sirgeid tänavaid.
215 East Agate Avenue Highway 40, Granby, CO 80446,
Trail Riders Motel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar